Püha Vaim õhutas mu vaimu üles seoses Tema armastuse teemaga ja juhtis mind järgneva piiblisalmi juurde: „Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus, hoidke endid Jumala armastuses, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse halastust igaveseks eluks.“ (Juuda 20-21).
Neid salme lugedes kuulsin Püha Vaimu mulle vaikselt sosistamas: „David, sa pole veel kogenud mu armastuse täiust ja rõõmu. Sul on kogu õpetuslik pool kenasti paigas, kuid sa pole veel kogenud mu armastuses püsimise ekstaasi ja hingamist. Mul aga on terve armastuse ookean varuks su jaoks, et võiksid selles ujuda.“
Piibel on täis tõdesid Jumala armastuse kohta, kuid sellest hoolimata mõtlen ikka vahel, kuidas Ta küll mind armastada võib? Ei, ma ei kahtle Tema armastuses. Küll aga ei suuda ma alati uskuda, et Ta ka mind armastab.
Püha Vaim on see, kes peab ilmutama meile Jumala armastust ja me saame sellest ilmutusest osa uuestisünni hetkel. Kui küsida enamuse kristlaste käest, mida nad teavad Jumala armastusest endi kohta, vastavad nad: „Ma tean, et Jumal armastab mind, kuna Ta andis oma ainusündinud Poja minu eest.“ Ja siis nad tsiteerivad Johannese 3:16: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“
Samas, Jumala armastuse mõistmise saladus peitub võiduka elu saladuse mõistmises. Suur hulk usklikke muutub vaimses mõttes külmaks ja laisaks, sest nad on ükskõiksed Jumala armatuse suhtes enda vastu. Nad ei mõista, et nende võimsaim relv Saatana rünnakute vastu on olla täiesti veendunud Jumala armastuses nende vastu.
Oma palves Isa poole palus Jeesus Johannese evangeeliumi 17. ptk’s märkimisväärse palve: „Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks…et maailm tunneks ära…et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.“ (Johannese 17:22-24).