Kuningas Taavet palus kord Jumalalt, et Jumal päästaks teda suremast ja Jumal vastas ta palvele. „Ta palus sinult elu; sina andsid talle pika ea igaveseks ja alatiseks.“ (Psalmid 21:5). Kuid Jumal läks Taavetile vastamisega palju kaugemalegi veel. Ta ainuüksi ei kinkinud talle elu, aga pani talle ka krooni pähe ja tegi temast Iisraeli kuninga. Peale seda, kui Jumal oli teinud Taavetist kuninga, valas Ta tema üle kõige au ja hiilgusega. „Sa panid temale pähe kuldkrooni…hiilguse ja toreduse paned sa tema peale.“ (Psalmid 21:4, 6). Ja kuna küll küllale liiga ei tee, lisas Jumal sellele veel ka rohke rõõmu: „Sa teed ta õnnelikuks oma palge rõõmuga.“ (21:7).
„Sest Issanda juures on heldus ja tema juures on rohke lunastus!“ (Psalmid 130:7). Taavet ütles: „Issand, Sa ainuüksi ei osutanud mulle armu, aga Sa kinkisid mulle ka oma lunastusega.“
Taaveti poeg Saalomon palus samuti ühe lihtsa palve: „Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel.“ (1 Kuningate 3:9). Saalomon ütles: „Issand, kõik, mida ma tahan, on omada tarkust, et tulla toime Sinu rahvaga. Tahan lihtsalt olla õiglane kuningas neile.“ Jumal vastas Saalomoni otsesele palvele ühel erakordsel moel: „Ja Jumal ütles temale: „Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind.“ (1 Kuningate 3:11-12).
Jumalale valmistas ülimat heameelt vastata üle ootuste nende võrratute meeste isetutele palvetele! Ja Ta tahab teha seda sama sinugi puhul.