Psalmid 34 räägib ülenisti me Issanda ustavusest kanda oma lapsi läbi suurtest raskustest ja katsumustest. Taavet kuulutab: „Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest…Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad…Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest…Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja.“ (Psalmid 34:5, 8, 18, 20).
Pane tähele Taaveti väidet: „Ma otsisin Issandat“ (Ps. 34:5). Taavet oli just vilistite poolt kinni nabitud ja ta tunnistas Psalmi 34 kirjutades: „Olin nii meeletus olukorras, et pidin rumalat mängima. Ometi mõtlesin enda sees: „Kuidas see küll võimalik on? Issand aita!“ Tundub, et Taavet ütleb: „Ma hüüdsin sügavalt oma sisemusest, teadmata, mida või kuidas paluda. Kuid Issand kuulis mind ja päästis mu.“
Taavet kuulutas: „Issandast kiitleb mu hing. Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.“ (Psalmid 34:2) Ehk teisisõnu ütles ta: „Mul on midagi öelda kõigi Jumala alandlike kohta üle maailma – nii praegustel aegadel kui eelolevate aegade kohta. Seni, kuni see maailm eksisteerib, päästab Issand igaühe, kes hüüab Ta poole ja loodab Ta peale. Oma erakordse armu ja armastuse kaudu päästis Ta ju minugi.“
See on see, mida võid õppida Psalmist 34 – kui hingevaenlane ehk Saatan püüab sind kui tulvaveena rajalt maha võtta; kui leiad end keset kannatuste sügavusi; kui mured vaevavad su meeli; kui ümberringi on kaos ja sa ei suuda enam selgelt mõelda, ei vaja sa mingit palveraamatut ega eriõpetust, millele toetuda. Kõik, mida teadma pead, on see, et me kallis Issand kuuleb igat siirast appihüüdu – olgu see vali või hääletu – ja vastab sellele. Jumal on ustav kuulma igat ohkamist – ükskõik, kui habras see ka poleks – mistõttu sirutu Ta poole täie kindlusega.