Kas kristlastel on võimalik jääda puhtaks keset vägivalda, ebamoraalsust ja korruptsiooni täis maailma? Või on see vältimatu, et kaasaja vaimsus kurnab ära ka Jumala pühad ning vaevab nende hinge? Nõnda juhtus Lotti ja tema perega Soodomas ning nõnda juhtub paljude kristlastegagi üle maailma. Selle kurjust täis põlvkonna ülevoolavad kiusatused on juba pannud suurel hulgal kristlasi tegema kompromisse ning harrastama jumalakartmatuid praktikaid ning naudinguid.
Tõeliselt ausad kristlased peaks viima eneses läbi ühe korraliku inventuuri ja küsima endalt tõsiseid küsimusi: „On mu moraalsed väärtused muutumas? Kas selle maailma kurjus on hiilimas ka minu ellu? Olen ma mõjutatud mind ümbritsevast sensuaalsuse turmtulest? On minus tekkimas igatsus maailma asjade järele?“
Kurjus on maailmas alati valitsenud. Saatan püüdis kiusata ja petta nii Taavetit, Jesajat, Paulust kui Jumala rahvast iga põlvkonna vältel. Sama jõuliselt püüab ta neelata Jumala rahvast tänapäevalgi. Kuid kõigest hoolimata on Jumalal alati olnud üks väikene käputäis – inimesed, kes on jäänud Talle truuks kuni lõpuni. Maailma ajastu ei saanud neist võitu. Muide, nad kasvasid veelgi tugevamaks ja pühamaks keset kurjust ja tagakiusu.
Kaasaja põlvkond on muutumas üha metsikumaks ja kurjemaks, kuna on kaotamas oma usku Jumalasse. See usk aga on hääbumas seetõttu, et Piiblit ei kasutata enam kui eluandva allikana oma elus. Siinkohal aga ei saa süüdistada Saatanat, sest me tagasilangemine on sageli tingitud vaid ühest asjast – vähesest palvetamisest ja Piibli lugemisest.
Me palve peaks olema: „Oo Issand, aita mul näha, kui külmaks ma olen muutunud. Lase mul tunda, kui nõrk ma olen ja tekita minus taas nälga vaimsete asjade järele.“ Järgnev peegeldab Jumala igatsust igaühe suhtes, kes elab keset seda kurjust: „Et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas.“ (Filiplastele 2:15).
Laske siis oma valgusel särada!