Evangeeliumid kujutavad Jeesust ikka ja jälle kui väga sügavalt ja vankumatult kaastundlikku inimest. Peale Ristija Johannese surma tõmbus Jeesus paadiga sõites üksindusse, et leinata. Ta teadis, et Johannes on taevas, kuid Ta süda valutas nende pärast, kes temast maha jäid.
Kui Jeesus kaldale pöördus, nägi Ta 5000 inimest, kes olid kogunenud kaldale Teda kohtama. Matteus kirjutab, et Jeesuse meel läks haledaks. Nii et Ta võttis viis leiba ja kaks kala, varustades imekombel nendega kogu rahvahulka (Matteuse 14:14-21). Ta süda tundis kaasa neile, kes olid tulnud kohtuma Temaga ja Ta ei kannatanud mõtet sellest, et neil on kõhud tühjad. Kuid Ta ei varustanud neid vaid toidusega, aga ka tervendas need, kes olid haiged.
Kui Jeesus kohtas teel Jeerikosse kahte pimedat meest. „Jeesusel hakkas neist hale ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nägid nad jälle ning läksid temaga kaasa.“ (Matteuse 20:34). Tema kaastunne nende meeste suhtes ületas iga teise ülesande, mis Tal sel hetkel oli.
Minnes Samaaria ja Galilea vahelt läbi, märkas Jeesus kümmet pidalitõbist ja tervendas nad (vt Luuka 17:12-14). Pidalitõbised hoidsid instinktiivselt eemale. Isegi Jeesusest. Ühiskond oli neid nii palju tümitanud ja nad olid hüljatud maailma poolt. Kuid Jeesus nägi neid ja Tal oli kaastunne nende suhtes. Ta nägi neid kui inimesi, kes vajavad Päästjat.
Kuidas me reageerime tänapäeva pidalitõbistele – ühiskonna heidikutele? Mida me ühiskond teeb vaeste, sõltlaste, alkohoolikute ja patustega? Kas Kristuse Ihu näeb neid kui inimesi, kes vajavad abi, olles kadunud ja otsimas?
Me ei tohiks iialgi unustada, mida Jeesus on teinud me heaks ja nende heaks, kes on me ümber. Ilma Tema päästva armuta oleksime me sama lootusetud ja kadunud kui need pidalitõbised. Ilma Jeesuseta pole me midagi ja ilma kaastundeta pole meil mingit kohta Jumala Kuningriigis.
Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“