Me Issandal on peaaegu ületamatu probleem suhtluses nendega, kes väidavad armastavat Teda. Me tuleme sisse Ta väravaist tänuga ja Tema õuedesse ülistades. Me kiidame ja ülistame Teda erinevate pillidega, lauludega, ülestõstetud kätega, pisarais ja valjuhäälsete „Hoosanna!“ hõigetega. Kuid ometi on see vaid ühesuunaline suhtlus.
Me tormame Ta ligiollu oma salajases palvekambris, Teda ülistades ja Talle oma palveid ette lugedes ning siis tormame sealt jälle välja. Kui palju kordi on Jumal olnud ootel ja valmis avama oma südant ning kõnetama meid, kuid ennäe – polegi kellegagi rääkida!
Jeesus ilmus koheselt peale oma ülestõusmist kahele jüngrile Emmause teel. Nad olid murest murtud oma lahkunud Issanda pärast, tänu millele nad ei tundnud Teda ka ära kui oma Messiat. Ajal, mil nad seal isekeskis arutlesid, tahtis Jeesus ka sõna sekka öelda, sest Tal oli nii palju, mida jagada. Kuniks Ta ei suutnud end enam tagasi hoida: „Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.“ (Luuka 24:27).
Nende jüngrite jaoks poleks saanud enam suuremat kogemust ollagi! Olles kuulnud Ta häält, läksid nad ära, öeldes: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?” (Luuka 24:32) Need kaks meest jagasid isekeskis suurt rõõmu, aga kuidas jäi Jeesuse rõõmuga? Ka Temagi koges täit rahuldustunnet, kuna Ta oli saanud paar tundi lihtsalt rääkida! See oli esimene kord, mil Ta koges oma aulises ihus olles kahepoolset suhtlemist. Ta üksildane süda oli saanud puudutatud ja Ta igatsus rahuldatud.
Me arvame, et Jeesus leiab piisavalt rahuldustunnet sellest, mida me Ta heaks teeme, samas kui seal on nii palju enamat. Me Issand reageerib me usule. Ta räägib meist Isale, Ta tunneb rõõmu me usaldusest ning Talle valmistab head meelt anda meile oma rahu ning hingamist. Olen enam kui veendunud, et Tema suurim vajadus on omada üks-ühele suhtlust nendega, kelle Ta endast siia maa peale maha jättis.
Kui võtad üks-ühele aega Issandaga, et valada oma süda välja Ta ees, kanna hoolt sellegi eest, et kuulata ka Teda.