Apostel Paulus kirjutas: „Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.“ (Roomlastele 8:16) Seda väljendit „Jumala lapsed“ kasutatakse tihti selleks, et kirjeldada usklikke. Samas aga kasutatakse seda ka liiga kergekäeliselt, ilma suurt palju mõistmata selle väljendi tõelist tähendust ja sügavust.
Olla Jumala laps tähendab sõltuda Jumalast. See tähendab olla keegi, kes pole võimeline eksisteerima ega tegutsema ilma teise abita. Jumala laps teab, et ta ei suuda kontrollida omaenda elu ilma Jumala igapäevase abita.
Paljud patused on väga iseseisvad inimesed, kes näevad endid suurte saavutajatena. Nö hakkama saajatena. Nende moto on: „Mida iganes sa ka pähe ei võtaks, see kõik on saavutatav!“ Et õige suhtumise- ja häälestatusega suudab inimene mida iganes.
Kogudused on üleujutatud igasugustest eneseabi raamatutest, millest paljud räägivad sellest, kuidas saada võitu iseenda- ja oma kahtluste-, hirmude- ning üksilduse üle. Paljud usklikud usuvad, et kui sul on vaid õiged mudelid käepärast, siis suudad ka ise kõigest sotti saada ja lahendada ise oma probleeme. Taoline suhtumine ütleb: „Jumal, Sa oled andnud mulle selge mõistuse, mistõttu mõtlen need asjad läbi ja leian vastavad lahendused.“
Jeesus leidis oma jüngrid kord vaidlemas selle üle, kes neist saab olema suurim taevariigis, mispeale Ta andis neile õppetunni. „Ja Jeesus kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma ja ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!“ (Matteuse 18:2-3) Jeesus ütles sellega: „Unustage ära, kes saab olema suurim! Peate mõtlema ümber, milline on te suhe minuga ja õppima, kuidas elada koos minuga siin maa peal.“ See laps esindas täielikult sõltuvat elu, sest laps ei suuda iseenesest kanda adekvaatset hoolt enda eest.
Kas sa oled õppinud olema täielikult sõltuv Püha Vaimu juhtimisest? Tule Ta juurde kui väike laps ja ta muudab täiega su mõtlemise!